Nii nagu alati, nii ka seekord alustan taas enda blogi kirjutamist suure depressiooni tõttu.
Suur vahe on vahele jäänud selle pärast, et üritasin psühhiaatri juurde aega saada. Nüüd on aeg lõpuks kirjas, sest pühade ajal ei tööta inimesed ja pühade ajal depressiooni ei teki. Head uut aastat !
Ainuke asi mis mind piinab on see, et mul on vist depressioon jõudnud järgmisele levelile ja see level on nii kaugele jõudnud, et arstid enam mind aidata ei saa.
Olen lugenud rohkem raamatuid pühade ajal kui terve psühholoogia osakond.
Viimast raaamatut lugedes mõtlesin, et kogu see asi mida inimesed arvasid, et depressioon on probleem on vale.
Depressioon ei ole mingi probleem. Depressioon on see kui kõik on korras ja midagi väga teha pole. Seda võib nimetada "Stand - by" reziimiks.
depressiooni tunnused peavad igal inimesel vähemalt korra päevas peast läbi käima.
kas tunned end kurva või rõhutuna?
kas oled kaotanud huvi igapäevatoimingute vastu?
kas oled kaotanud energia ja jõu?
kas oled vähem enesekindel?
kas tunned südametunnistuse piinu või süütundeid?
kas tunned, et elu pole elamist väärt?
kas Sul on raskusi keskendumisega?
kas tunned end rahutuna?
kas oled tavalisest aeglasem?
kas Sul on probleeme unega?
kas Sul on isu vähenenud või suurenenud?
Need kõik peavad olema igal inimesel sisse kodeeritud.
Probleem on nüüd selles kui miski nendest omadustest hakkab kaduma.
Näiteks enam ei ole mul energia või jõu kadumisega mingit probleemi.
Sest ma ei viitsi nagunii sittagi teha.
Enesekindlus on täielikult tagasi nagu esimesse klassi minnes.
Keskendumis raskused on täielikult kadunud.
Tunnen ennast rõhutuna aga mitte kunagi KURVANA-(läti keeles "lits/prostituut")
...
Saite nüüd aru ?(contact me : neumanningvar@gmail.com 24/7 help)
Sest kui ma ootan selle kuupäeva, kui näen lõpuks ära enda silmaga psühhiaatri siis meie väike küla muutub kardinaalselt.
Olge tugevad ja ärge sita sees olles pead norgu laske !
ingvarneumann.com
